jõuluvanaga onlainis

PPs ilmus onlain intekas Jõuluvanaga. Väiksed lõigud siin. PPs on rohkem.

Jõuluvana väike abiline

Kust te kinkide jaoks raha saate? Kas nende pealt on maksud makstud? Kui suured on teie aastased sissetulekud-väljaminekud?

Kingid valmistame koos päkapikkudega ise ja toormaterjali hangime võluväel, mis tähendab, et raha meil ei kulu, ja kui raha ei kulu, pole ka otseseid makse. Siiski saadame natuke võluväge maailma, jõuluvalgus, virmalised – need ongi nagu meie maksud.
Sissetulekud on meil suured. Laste ja täiskasvanute rõõm ja nende usk minu olemasolusse. Väljaminekud on meil ka suured. Väljume ju kodust väga sagedasti, et kontrollida, kes on hea ja kes halb. Jõuluööl oleme samuti päris pikalt väljas.

Kuidas on päkapikud tasustatud? Kui mõni päkapikk otsustab tööst loobuda, on see võimalik või on tegemist nagu maffiaga, kust keegi elusalt ei lahku?

Päkapikke tasustatakse vastavalt seaduses ettenähtud korrale: piparkooke ja kakaod niipalju kui kulub pluss priid riided ja habemehooldus. Päkapikud armastavad oma tööd ja lahkuvad harva. Kui aga lahkuvad, toimub see sõbralikult ja omal moel jätkavad nad meie egiidi “Armastus! Lahkus! Mänguasjad!” töötamist muulgi töökohal.
Ametist lahkunud päkapikud püüavad oma välimust tundmatuseni muuta, et keegi aru ei saaks, et nad enne päkapikud olid. Mina muidugi tean, kes Põhjanabal töötas. Täpsemalt ma kahjuks rääkida ei saa, kuid saladuskatte all võin öelda, et Eesti eelmisele õiguskantslerile Allar Jõksile meeldib siiani väga kakaod juua ja piparkooke süüa. Edasi mõelge juba ise.

Kuidas on Jõuluvanal intiimeluga? Vanasti oli Näärivanal Snegurotška, aga kas teil ei olegi elukaaslast? Ja kui on, kas kingituuri ajal on ta üksi kodus ja koob sokke? Kas teil lapsi on? Või päkapikud ongi teie lapsed?

Meil on prouaga, kes tõesti kandis kunagi Snegurotška nime, neli toredat last. Nad on alles liiga noored – vanim 3865- ja noorim 987aastane –, et neid avalikkuse ette tuua. Las sirguvad veel, va marakakratid.
Proua Jõuluvana on tõesti kärme kuduja, tema tehtud sokid on kõige soojemad maailmas. Jõuluöö on tänu maagiale meie jaoks nii pikk, et mina jõuan pärast kinkide viimist prouaga telekat vaadata ja natikene kudrutadagi.

Kuidas võitlete jõulustressiga? Kas majanduslangus on jõuluvanasid morjendanud?

Jõulustressi on välja mõelnud kavalad psühholoogid. Päriselt seda olemas ei ole, aga valitsus nagu ikka salgab juhtunut. Ai, vennikesed, nemad saavad küll vitsa. Ainuke langus, mis Jõuluvana morjendab, on langus mäest alla. Sõidad ikka saaniga, põtrade kabjad löövad valget lund näkku. Mõnus.

Kas vastab tõele, et üks sinu põtradest on haigeks jäänud? Millega teda ravitakse? Kuulsin sedagi, et päkapikk oli jommis peaga vahele jäänud. Kas vastab tõele või on see meediamull?

Üks põder oli jah natuke põdur, aga suure hoole ja armastusega ravisime ta terveks. Tegime talle põdrasamblateed ja kutsusime tuntud dirigendi Mati Põdra oma orkestriga talle esinema. Nagu nõiaväel oli loom järgmiseks hommikuks jalul ja väge täis.
Päkapikud on meil karsklased, nii et jommis peaga ei jäänud keegi vahele. Kuigi tegu on meediamulliga, peitub selles kübeke tõde. Nimelt jäi üks päkapikk mul kahe silma vahele, kui hakkasin jõuluülesandeid jagama. See viga sai siiski korda, sest päkapikk tööd ei karda ja tuli ise töökäsku küsima.

CV
* Jõuluvana on tuntud ka kui Santa Claus, Ded Moroz, Püha Nikolaus, Näärivana.
* Sündis väga ammu. Ausalt. Väga ammu.
* Juba aastaid monogaamses abielus.
* Personalivalikul eelistab lühemat kasvu habemega härrasmehi. On lubanud end parandada.
* Elab Põhjanabal oma majas. Kodulaenu on jäänud maksta veel 15 aastat.
* Omab doktorikraadi psühholoogias ja kõigis maailma keeltes.
* Hobid: markide kogumine, psühholoogia, põhjapõtrade aretamine.
* Armastab lapsi, täiskasvanuid, loomi, linde, kalu ja nokkloomi.
* Lemmikvärv punane.
* Lemmiksöök Mulgi kapsad, verivorst, ahjuliha, kõike rohkem. Jah, ta on eestlane.

alam-petja

pehk, jaan

kirjutas siin kuidas soomes kõva oli

oli

ma siis mõtlesin sellele

ja siis ma mõtlesin alam-pedjale

seostus pehkiga, jaaniga

ja siis

ma mõtlesin et kes on alam-petja

nagu petja ja hundist

et kui hunt võidab

saab petjast alam-petja

või

kui tal läheb eriti hästi

saab temast ülem-petja

tuglas teab kuidas need asjad käivad

mäletate

ülihunt

ehk

kommunikatsioonihäire

me ei

mõista

teineteist

saad

sa sellest

aru

ääää

mardilaat sõnas

Läinud nädalavahetusel Helsingis toimunud mardilaat tõi Kaapelitehasesse kokku üle 14 000 külastaja, kes agaralt Eesti käsitööd ja toitu ostsid ning lõunanaabrite tantsimist, laulmist ja näitlemist nautisid.

Kaapelitehdas ehk Kaapeli on Helsingis paiknev lahmakas hoonekompleks, kus kunagise võimsa tööstuse asemel pulbitseb kirev kultuurielu. 21.-23. novembrini hõivaski suurest hoonest osa mardilaat, mille peakülaline oli tänavu Pärnumaa eesotsas Pärnu linnaga. Kaapelisse hakkas rahvas hordidena voorima laupäeval juba laada esimestel tundidel. Lühikese ajaga said ruumid soomlasi viimase võimaluseni täis. Veidi üle keskpäeva oli pea võimatu leida kohta, kus saaks oma väsinud ugritagumiku pingile toetada.

Pärnumaa kui peakülalise ruumiosa asus suure saali lõpus ning oli pakkujatest ja huvilistest pidevalt tulvil, nii et suisa heldimuspisar tuli silma. Soomlastest huviliste vahelt iga letini pugeda ei õnnestunudki. Pärnakana oli uhke tunne, kuid ega meepütt tõrvatilgata ole.

Soomlane Eero näiteks muljetas pärast mardilaata, et temale oli Pärnu messiboks küll pettumus. “Madalad lauad, mille ääres käsitöölised ja pudukauba müüjad olid nagu kirbuturul. Teiste laadal osalejate boksid olid selgemad ja väljapaistvamad. Kui sa ei teadnud, et seal saali tagaosas on just Pärnumaa, jäi see teadmata, sest Pärnumaa osa oli kõike madalam, lamedam, segasem ja tagasihoidlikum,” rääkis Eero.

Laadamelu tervikuna oli aga kirev nagu juudi jõulupuu. Olavi Kõrre mängis ühes kohas pilli, Täna Va’ Teater tegi kunstikohvikus samal ajal pantomiimi. Tuurit-Tuurit tantsis Koidula kultuurikohvikus rahvast, kõrvalsaalis linastus Hardi Volmeri filmide retrospektiiv. Viljandi saalis vilistasid kultuuriakadeemia muusikud kaunist viit, põhisaalis andis Gerd Kanter intervjuusid. Seda kõike jälgisid tuhanded silmapaarid ning kauplemine nipsasjade, käsitöö ja toiduga käis hoogsalt. Kui laadal müük viimaks lõppes, algas Koidula kohvikus simman, mille kuulutasid oma mänguga avatuks Pärnu Poisid ja pikk päevatee kadus öösse.

Pühapäeval oli külalisi paraku märgatavalt vähem kui laupäeval, ilmselt põhjuseks seesama lumetorm, mis Eestiski pahandust tegi ja ennelõunal Soomet räsima asus. Kuid ega laadaruumid siiski tühjaks jäänud.

Kokkuvõttes oli mardilaat ikka tase omaette, kuid ei maksa unustada, et selle taseme saavutamiseks on Tuglase selts teinud 20 aastat kõva tööd. Läkiläki maha nende ees!

ja veel

Eesti luuletajate nüüdisooperis heiastub hirm

“Põrgu.” Pärnu ooperi ja Repoo Ensemble’i etendus Helsingi konservatooriumi saalis.
Viis eesti luulemeest lamaskleb valgel plastkangal konservatooriumi saali laval. Neil on valged riided ja pahkluude ümber vangide ahelad pommidega. Nad mäletsevad viinamarju ja joovad booli.

Luuletajate foorumi külgedel on dirigent Andrus Kallastu, sopran ja viis muusikut, kes esitavad Schubertit, Schönbergi, Pärti ja Sumerat ning muud eesti nüüdismuusikat.

Taustakangale heiastatakse linnaõudust, surma, vampiire, sõjakaid amatsoone bikiinides, globaalsete ohtude kõrval muud kaootilist. Põrgu-etenduse õhkkond on painajalik, vaikust igatsev.

Luuletajad ütlevad kordamööda oma eestikeelseid salme, millest võib eristada keskseid teemasid: ökokatastroof, Aafrika näljahäda, terrorism, buliimia, aids ja muud meie aja kriisid ja haigused.

Regulaarsete vaheaegadega hakkavad luuletajad laulma Schuberti kurb-õrna lugu “Tüdruk ja surm” ja napsavad selle järel taas viinamarju.

Kõik muusikavalikud võimendavad omapärase etenduse surmaläheduse tunnet, millega on liidetud mänglevat irooniat ja mõningaid välgatavaid, vabastavaid muusikalisi irdumisi. “Põrgu” on tõeline avangardooper ja see tõestab, et eestlastel on lähedased seosed keskeuroopaliku kontrakultuuriga. Traditsioonilise ooperivormi reeglitest ei pea pärnakate “Põrgu” midagi.

Hannu-Ilari Lampila, Helsingin Sanomat 24. novembril.

mardilaat pildis

helsingis oli mardilaat reedest pühabani
rahvast käis kokku mingi 14 tonni

tegin mõned pildid

"põrgu" etendust ei saanud pildistada, sest olin laval, aga selle eest kirjutas eilne helsingin sanomat sellest sündmusest ja see räägib enamat kui tuhat pilti

käisin kalju sees kirikus
ülbe
sommid ostsid kommi
koidula (rehaga) vaatas otse
andreas nestor hoidis silmad kinni
juhani salokannel vaatas üles


hannu oittinen on tõlkinud palju eesti kaasaegset luulet
ja see on talle mõjunud
tal on jaan pehk seljataga, aga ta ei tea seda veel

wimberg ja mika keränen tegid palju nalja
ajasid kihnu memmed toast välja

juhani salokannel, jan kaus, merja aho ja (:) kivisildnik tegid kõik kõik, mis nende võimuses

toomas f aru oli valvel nagu alati
minagi püüdsin olla ülesannete kõrgusel

mina lugesin oma asju eesti keeli
merja oli need ära tõlkinud ja luges soome keeli

oli tore nädalavahetus

helsingi on homme haige

homme algab helsingis mardilaat

varem käind pole, pidi tore olema

äkki ongi

esinen põrgus , ise üleni valges, lauba kell 20 helsingi konservatooriumi saalis. pärnus olin poolvalges (nagu ants liiguse pildil näha).

ja pühaba kell 15 loen kaablitehases koidula kahves keeniustega luulet

muu aeg on tingel ja tangel, närveerimine ja proovid

nagu kirjutatud on ja merja aho poolt tõlgitud on:

Kopion kehittäminen

Valkea Daami maalattiin mustaksi
Painettiin vasten seinää ja heitettiin menemään
Sitten seinältä otettiin vedos paperille
Ja tehtiin negatiivi
Näin Valkean Daamin annetaan ilmestyä joka vuosi elokuussa

igati kena

põrgu läks põrgu

selleks korraks on põrgu otsas

laupäeval on põrgu helsinkis

talvel on võibolla tallinnas

jääb ainult uudiseid lugeda

mis meil siis kirjutatakse?

Kristina Šmigun-Vähi: Eesti-Vene suhteid takistab piirilepe

Endeavour põkkus Ragn-Sellsiga

Ühtegi kõrget politseiametnikku ei tabatud autoroolist jääknähtudega

Jõuluvana tulek on takerdunud

Tallinn tutvustab Keskerakonda jänkumultikate abil

Linnavõim sunnib valima, kumb käsi maha raiuda

Obama loovutas, Baruto noppis

Miks postipoiss enam ei tule? Küsi Rolf Roosalult

Ah, kommunaalhuumor...

sprattus sprattus on sprattus sprattus on sprattus sprattus

viimane päev põrguni

Keskpaik lõpuks ei saand tulla.
Lõpp otsib alles oma kohta
pärast komakohta,
jätab ruumi koolonile
kuulutama päeva algust
valgust
läbi merevaigu
läbi elektroni,
mis on võitnud prootoni ja neutroni
ja saanud
üksi aatomiks.

Kõik.

Põrgu

L, 15.11.2008 kell 20 Pärnu Kunstide Maja. Koostöös Kahe ilu festivaliga
L, 22.11.2008 kell 20 Helsingi Konservatoorium. Koostöös Helsingi Eesti muusika foorumiga

kaks päeva põrguni

Pime Milton
Zagrebis käib joomas,
vahel laseb sada volti endast läbi.
Ta hele ülikond on õhtu lõpuks
punane või must või sinine,
ta sest ei hooli.

Pime Milton, pime Milton, alkohoolik.
Pime Milton, pime Milton, mine kooli,
mine õpetajaks, Milton, mine kloostrisse.

Pime Milton
annab keisrile, mis talle kuulub
ja Jumalale tema osa.
Zagreb pole enam endine,
sest piir käib läbi linna.
Pime Milton
oli kahjuks
mõelnud ainult endale.

Põrgu

kolm päeva põrguni

Keskpaigan ongi uksed ainult ees
Tee valik
Astu sisse
Ära kahetse

Sul valikuid on mitu.
Välja arvat’ kaks.
Ükskord su sündides sai tehtud esimene
ja viimane saab tehtud lahkudes.
On nende vahel koridor
kus tagauksed,
aknad vannitubadesse,
koeraluugid, hiirelõksudki ning
kinni müüritud antiik.

Mis tahes ukse valid
jäta meelde
kui tule jätad põlema
siis tuleb arve
suurem kui sa jaksad
maksta.

:

Põrgu

neli päeva põrguni

Vaata, ema, lennuk.
Vaata, ema, tank.
Vaata, ema, leidsin puraviku.
Vaata, ema, tegin tuleviku.

Vaata, ema, sa ei mõista
minu ängi.
Vaata, ema, ära roni
minu sängi.

Vaata, ema, ma ei otsi enam.
Vaata, ema, ma ei ole keegi teine.
Ma ei ole tema.
Ma ei ole kõige kenam.
Ma ei ole sinu keldrit väärt,
sinu akendeta tuba.
Ma ei vaja sinu luba
jääda üksi, joosta tormi
tankile ja jääda
lennukile alla.

Põrgu

viis päeva põrguni

Mered kalast kihavad
jääb tosin meest neid
igavesti püüdma.

Mets täis on loomi
lõukoer pole siiski loomust muutnud
murrab lubadusi,
vanu lepinguid
ja tööd.

Linnud taevast kirjavad.
Seal ilmub Piibel,
pühapäeviti Koraan.
Tarkus taevast.
Pühad sõnad -
lagled, haned, kured.
Tuvid komadeks,
kullid hüüumärgiks
lennukid mõttekriipsudeks.

Mäe peal üksik lugeja
kohendab prille
ning sirutab käe
kuulipilduja järele.

Põrgu

karjäärinõustaja

kui sinu ees
on kõik uksed lahti
hakkab
tuul tõmbama

hingedepäevaks

pühaba on hingedepäev. tegin sel puhul sellise kollaaži. imal natuke on, a mulle meeldib.

pange ka siis küünal aknale, eks.

giid

teeme
reise
sitta

kanti

inimese sisu

Meie kangelased kipuvad sageli olema inimesed, kes täis pigem soojendatud õhku kui tegelikku ja toekat sisu. Poliitikud, kellest ei saagi aru, on nad topised või inimesed, tõsielutelesaadete tähed, nime poolest superstaarid, kutsumuse poolest eneseimetlejad ja kes kõik veel. Paraku jäävad nende kõrval tähelepanuta inimesed, kes palju enam esile tõstmist väärivad. Nad pole trügijad, vaid tegijad, aga ilmselt on just nemad need, keda võidakse mäletada ka saja aasta pärast.

Üks selliseid on näiteks Toomas Kuusing, haruldase töövõime ja kireva andega kunstnik. Kes tema töödega kursis, teab, kuivõrd erinevates tehnikates ta end väljendada suudab ja kui hästi ta seda teeb. Tore, et just tema pälvis Pärnu kunsti aastapreemia. See preemia ei tee Toomasest avalikkuse silmis nii põnevat isikut kui mõnest “Tõehetke” saates osalenust, aga sisu ja püsiväärtusi esindab ta kordades enam kui mõni täissöönud poliitik või edev (pseudo)kangelane teleekraanil.

Kapo on teie linnas

Kapo on teie linnas.
Kapo on teie tänaval.
Kapo on teie majas.
Kapo on teie ukse taga.
Kapo on teie kabinetis.
Kapo on teie autos.
Kapo on teie korteris.
Kapo on teie maakodus.
Kapo on teie pealinna-kodus.
Lugesite läinud nädala uudiseid. Ja nüüd tänane mängufilm.
“Tule täna meile uut maja vaatama!”
“Jah … Ma ei tea … Kodu …”
“Mis sul on kodu?”
“Kapo. Heinamaa. Päikesepaiste.”

mine ja vaata

ülevaatenäitus "pärnumaa foto 2008" sai õnnelikult avatud. korraldajana väsind ja õnnelik, lootusrikas ja emotsiooniküllane.

eripreemiad said silja mäetamm (näide fotol) ja pamela suve. väga toredad autorid mõlemad.

kes pärnus, mingu vaatama. pildid on ülal 15. novembrini pärnu linnagaleriis aida uulitsas, ehk siis tegelt kontserdimajas. lamba aju näidatakse ka - see on tilluke nii tilluke.

adamsonil on uhke seeria, mille näited avaldatud ka rilke/kivisildniku raamatus "joosepi kahtlused". haide rannakivi on vinge seeriaga, siis on uhkeid üksikpilte rita talisoolt, janely kuusklerilt, ülo soometsalt, viktoria nahkurilt, andrus noorhanilt ja paljudelt teistelt keeniustelt, kes elavad meie kõrval.

ametlik info nii:

Pärnu linnagaleriis (Aida 4) on 15. novembrini avatud ülevaatenäitus “Pärnumaa foto 2008”.

Näitusel osalevad: Andres Adamson, Andres Ennok, Andrus Noorhani, Ants Liigus, Danel Rinaldo, Enn Hallik, Erkki Lumisalu, Grete Raspen Masing, Haide Rannakivi, Henn Soodla, Hille Rokk, Indrek Aija, Janely Kuuskler, Juhan Ressar, Kadri Karjus, Kalev Saar, Karl Saue, Karoliine Kõgel, Keidi Õunap, Kersten Sang, Kristin Nikolai, Lea Nõmm, Lembit Miil, Linda Toome, Luule Põder, Maarja Lank, Malle Pirrus, Margit Jaanson-Noorhani, Margus Mets, Marit Kütt, Marti Mätas, Mati Luhtjärv, Meisi Volt, Merli Kuusk, Pamela Sume, Piia Salundi, Rando Mürk, Reena Liigus, Rein Metshein, Rita Talisoo, Silja Mäetamm, Teet Roosaar, Toomas Kalda, Urmas Lekk, Urmas Luik, Viktoria Nahkur ja Ülo Soomets.

Näituse peakorraldaja Pärnu Postimehe eripreemiad pälvisid tänavu Pamela Sume väga hea üksikpildi ja Silja Mäetamm väga hea fotoseeria eest.

Mäetamm oli oma fotoseeriale jäädvustanud tormipilvedega kaanetatud Pärnu ranna, mis võinuks ju näida harilik, kuid tema tööd näitasid niivõrd tuttavaid motiive hoopis uudselt ja seeria fototehniline kvaliteet oli haruldaselt kõrge.

Üksikpiltide seast tunnistas Pärnu Postimees oma lemmikuks Pamela Sume mustvalge foto, millel kujutatud kaarte mängivaid noori. Sume pilt mõjub väga emotsionaalselt ning on teostatud kunstiliselt kõrgel tasemel. Mõlemad autorid said Pärnu Postimehelt Vee tänaval paikneva Pilteri koopia- ja raamikoja kinkekaardi 5000 krooni väärtuses.

Pärnu Postimehe eripreemia pälvinud fotod on vaid väike osa väljapanekust, kuhu pärast žürii sõela läbimist jõudis üle 80 foto enam kui 40 autorilt.

Pärnu Postimees ja Pärnu linnagalerii korraldavad Pärnumaa fotograafide ja fotograafiaharrastajate ülevaatenäitust neljandat korda. “Pärnumaa foto 2008” jääb Pärnu linnagaleriisse (Aida 4) 15. novembrini. Kontserdimajas paiknev linnagalerii on avatud teisipäevast reedeni kella 12-19 ja laupäeviti kella 12-16.

Näitusele jõudnud ja sinna seekord mittepääsenud pildid tagastatakse autoritele Pärnu Postimehe toimetuses (Rüütli 14, kolmas korrus) 24. novembrist. Korraldajad tänavad kõiki osavõtjaid, tänu kellele nüüdne väljapanek on kordumatu, põnev ja üllatusterohke.

turuhinnad

Hinnad Pärnu turul 19 oktoobri seisuga

Usk – 23 krooni tükk.
Tõde – 11 krooni hetk.
Armastus – 200 krooni kilo.
Inflatsioon – 4.80 jooksev meeter.
Lubadused – usu ostmisel tasuta.
Poliitilised eelistused – tasumine vastavalt pandipakendi märgil näidatud summale.
Tammepärg – 5 krooni lehe eest.
Vimm – 69 krooni kilo.
Kirikulõhe (roogitud) – 666 krooni kilo.
Ausus – pole hooaeg, seetõttu puudub müügilt.
Must märk – hind kokkuleppel, küsida antikvariaadi letist. Transport linna piires tasuta.
Haridust tõendav diplom – 1000 krooni (algkool), 2000 krooni (põhikool), 3000 krooni (gümnaasium), 25 krooni (Tartu ülikooli Pärnu kolledž).
Keskerakonnakullesed (väiksed dekoratiivsed limukad) – 2 krooni tükk.
Raske lapsepõlv – 64.20+1 kroon (müük isikutele alates 18 eluaastast).
Seened ja herpes – 500 krooni tund (müügil turu väravas, küsige Ljudat).
Metsaannid – hinnad kokkuleppel Jane Metsaga.
iPljäd – 800 krooni kuus uutele liitujatele kaheaastase lepingu sõlmimisel.

Õnnega eile Pärnu turul ei kaubeldud, olla otsa saanud. Samuti olid otsas lootus, eluisu ja võimalused uut elu alustada.

köök

kokk

ärkas

tirina

peale

jumalad lahkuvad islandilt

turul

vanem edda

müüb

kiloga

islandi kroone

Andrus Ansip kandideerib MTV muusikaauhinnale

Kui eelmisel aastal tuli MTV Euroopa muusikaauhindade jagamiselt Eestisse tänu Bedwettersile ainult üks auhind kategoorias “Euroopa uus heli”, on tänavu oodata suuremat auhinnasadu, sest siitmailt pärit tegijaid on nominentide seas väga palju.
Pärnu Perroon toob ära kandidaadid, kelle poolt saate anda oma hääle MTV Euroopa koduleheküljel. Lisame omapoolsed ennustused.

Kategooria “Aasta meesartist”
Peaminister Andrus Ansip singli “Tule minu valevasse dirižaablisse” eest.
Spiiker Ene Ergma hea spiigi eest.
Peaminister Andrus Ansip pikima läbitud maratoni eest.
Peaminister Andrus Ansip presidendiproua Evelin Ilvese eest.
Peaminister Andrus Ansip singli “Tule taevas appi” eest.
Herman Simm ja Heete Simm singli “Simmaniduo alustab” eest.
Pärnu Perroon ennustab nappi võitu Ene Ergmale.

Kategooria “Aasta naisartist”
Presidendiproua Evelin Ilves sportlike saavutuste eest.
“Tõehetke”-Külvi uue tähenduse andmise eest ametinimetusele “kevadkülvivolinik”.
Linnapea Mart Viisitamm selle eest, et see on õigupoolest ainus kategooria, kuhu ta üldse kuidagi sobib, ja nimetamata teda jätta ka ei saa.
Pärnu Perroon ennustab võitjale pikka meresõitu ja kohtumist heledapäise meesterahvaga, mis võib romantilisest ja kirglikust algusest hoolimata kiirelt lõppeda Hannes Võrno vahelesegamise tõttu.

Kategooria “Aasta kaalujälgija”
Presidendi-Evelin.
Ministeeriumi-Ivari.
Venekeelseaktuaalsekaamera-Maksim.
Pärnu Perroon ennustab: Maksim, Maksim, Maksim. Trahhdi-bidohh-dibidohh.

Kategooria “Lights out”
Marek Strandberg tuumaelektrijaama vastu võitlemises üles näidatud vapruse eest.
Pärnu poksijad silmavaate ahendamise eest.
President Medvedev Gruusia eest.
Pärnu Perroon ennustab sõpruse võitu.

Kategooria “Aasta kauamängiv”
Ivari Padar & the Sukin Sun, LP “Millimallikas”.
Herman Simm ja Heete Simm, LP “U Menja Sekret Balšoi, Hotšeš Otkadai”.
DJ Vana, MC Tallinn, LP “Jou, Sõber, Jou! Jou Ennast Täis Kui Nigga”.
Urmas Paet und Alexander Stubb, LP “I’d Rather Be Your Lover”.
Pärnu Perroon teab, kes võidab. Et tegemist on riigisaladusega, ei saa me seda avaldada. Kui, siis hea raha eest. Võib ka tingida. Võimalikud variandid. Vanainimene võib sisse jääda.

Kategooria “Euroopa vana heli”
Heli Lääts.
Pärnu Perroon ennustab võitu helipeale.

Kategooria “Aasta pauk”
Euroopa tuumauuringute keskuse (CERN) loodud maailma suurim osakestekiirendi ehk Large Hadron Collider suure paugu ettevalmistamise eest.
Telereporter ja kolumnist Imre Kaas. Ta teab küll, mille eest.
Riigikogu liige Jaan Kundla majoneesipurgi avamise eest ennenägematult kärarikkal moel.
Pärnu Perroon ennustab, et võit läheb jagamisele Suure Paugu masina ja Kundla vahel. Kaas jääb ilma. Ta teab küll, mille pärast.

Kategooria “Parim uustulnuk”
Tõehetke-Gabriel.
Tõehetke-Agnes.
Tõehetke-Ivo.
Tõehetke-Siim.
Tõehetke-Küünlad-Pühade-Õdede-Jaoks.
Pärnu Perroon ennustab võitu Ivole, kes ei saa aga auhinda vastu võtta, sest tal on sel päeval laulatus, ja seega saab auhinnaga pärjatud hoopis halva üllatuse valmistanud strippar Marco, kes lööb tänutantsu tehes jalaga ümber reliikvia, mis selle tagajärjel puruneb.

Kategooria “Aasta loom”
Krokodill.
Jänes.
Karu.
Pärnu Perroon ennustab võitu Andrus Ansipile.

ilmunud: PP

kartmatud vampiirikütid

van helsing
van stockholm
vana tallinn

Celebrity Collage by MyHeritage

MyHeritage: Family tree - Genealogy - Celebrity - Collage - Morph

pühendatud Urmas Vadi raamatule

eesti kirjanduse
äärealadel võib
tõusta väike madin

mul on kampsun
samasugune
kui kuulsal
urmas vadil

osta Vadi raamat "Kohtumine tundmatuga"

nähtud film

eile oli

mehed ei nuta

telekas

jälle

ma ei avanud

silmi

Lolli nalja tõehetke teemadel

Seitse sügisest tõehetke
Pärnu Perrooni tõetoimetus esitab sulle, Andres Pangert, seitse küsimust, millele ootame ausat vastust, mille õigsust kontrollime hiljem valedetektoriga. Ei maksa isiklikult võtta, see on kõigest mäng.

1. Kas sa oled täis peaga autoroolis olnud, sõitnud alla metskitse, kelle korjanud pagasnikusse ning kodus nülginud vanaonu Kaarli näpunäidete järgi, lõikunud filee, teinud selle konserviks ja söönud seda oma 25. sünnipäeval koos sõprade Mati ja Jaanusega, ütlemata neile, et tegu on auto alla aetud loomaga, ja vaadanud pärast nende nägusid, kui nad sellest teada said, aga et viina oli juba palju joodud ja õigupoolest see võigas seik kellelegi suurt korda ei läinudki, millest sul oli natukene isegi kahju, sest omal ajal turvafirmas Securitas töötades sa armastasid sedalaadi lolle nalju, mistõttu sind tegelikult töölt ka vabastati, mis on kummaline, sest sa olid firma omanikuga koos Pärnus Karusselli 5 maja hoovis mänginud, kui veel laps olid, aga see ei tundunud su sõbrale vanemas eas just eriti palju korda minevat, kuigi sa mingi vahe isegi semmisid ta õe Janaga, kellel on nüüd kolm last ja elab Nõmmel oma mehe Veikoga, kes töötab vanglas juristina ja on oma tööga rahul?

2. Kas sa oled töö juures seksinud oma töökaaslasega, kelle eesnimi on Eha ja perekonnanimi Keha, läinud aasta 3. novembril kell 19.24 kuni 19.27, samal ajal kui koristaja Anu pesi koridori põrandat lapiga, mille ta oli ostnud oma raha eest, sest teie firma on nii neetult kokkuhoidlik, et ei raatsi koristajale isegi omalt poolt lappi osta – no mis firma see selline on, kus isegi korralikke töövahendeid ei muretseta, mis, olete seal hulluks läinud kõik oma majandussurutisega või?

3. Kas sa oled oma armukesele Marjule valetanud, et tuleksid talle külla küll, kui sul ainult triikraud ei oleks sisse jäänud, mille tõttu süttis kõigepealt põlema triikimislaud ja seejärel aknakardin, millest tuleva suitsu pärast sai une pealt surma sinu ülevalt naaber, 55aastane Andrus, kelle eluviiside korralikkuses sa oled kahelnud juba 2006. aastast alates, kui ta sulle trepikojas riivatu ettepaneku tegi, endal sülg suunurgast nirisemas nagu komatoossel vanaproual Sõle tänavalt, keda sa viieaastasena haiglas käies juhuslikult palati ukse vahelt nägid?

5. Kas sa arvad, et sinu naine Tiiu petab sind sinu ülemuse Toomasega, eriti kui arvestada, et sa leidsid kodust üks kord lipsu, aga Tiiu ütles, et see on tema sünnipäevakink sinule, mis oleks mõnele targemale mehele tundunud veider, sest lipsul olid veiniplekid peal ja see lebas voodi all, kuigi naine seletas, et lips oli voodi alla lihtsalt peidetud ja veiniplekid on muster, ja tikand TM, mis vastab sinu ülemuse initsiaalidele, tähendab tegelikult trademark’i ehk kaubamärki, aga sa olid lihtsalt liiga juhm, et üks ja üks kokku liita ning jõuda õigele järeldusele, seda enam, et sinu sõbrad on seda sulle ammu rääkinud?

6. Kas sa, vana mölakas, maksad mulle oma võla viimaks ära, kuule, mees, sa võtsid mult kaks aastat tagasi kolm tonni kaheks nädalaks, mis siis nüüd, oled mu numbri ära kaotanud või milles asi, ma ise olen sulle kõik võlad ära maksnud, sa igavene tõbras, eriti kui sa meenutad, kuidas ma sind alati olen kraavist välja tõmmanud, kuigi ma poleks seda pidanud tegema, aga, näe, tegin, sest mina ei ole selline munajoodik nagu sina, kellel sul pole au ja häbitunnet?

7. On nüüd hea olla või?

Allikas: http://www.parnupostimees.ee/240908/parnu_perroon/10089156.php

Pärnumaa foto 2008

FOTOKUNSTI ÜLEVAATENÄITUSE“PÄRNUMAA FOTO 2008”REGLEMENT

Pärnumaa ajaleht Pärnu Postimees ja Pärnu Linnagalerii kuulutavad välja ülevaatenäituse “Pärnumaa foto 2008”, kuhu on oodatud nii professionaalsete kui asjaarmastajate Pärnumaa fotograafide tööd. Neljandat korda toimuv maakonna fotokunsti ülevaatenäitus leiab tänavu aset 22. oktoobrist 15. novembrini Pärnu Linnagaleriis ja Pärnu kontserdimajas (Aida 4).

Näitusele on oodatud fotod, mis soovitatavalt, kuid mitte kohustuslikult, on valminud eelmise või käesoleva aasta jooksul. Teemavalik on vaba, ainsaks piiranguks osavõtjatele on see, et autor elaks, töötaks või õpiks Pärnu linnas või maakonnas.

Iga osaleda sooviv fotograaf võib esitada näitusele kuni kolm üksikfotot (need võivad moodustada ka seeria). Fotod tuleb esitada valmiskujul, miinimumformaat on 30 x 20 cm, maksimumi osas piirangud puuduvad. Soovitavalt esitada pildid raamimata.

Fotosid võetakse näitusele vastu Pärnu Postimehe toimetuses Pärnus Rüütli 14 kolmandal korrusel tööpäevadel kella 9-17. Tööde esitamise tähtaeg on 13. oktoober 2008. Esitatud fotodele tuleb lisada pealkirjad ning autori nimi ja kontaktandmed.

Esitatud töödest teeb Pärnu Postimehe ja Pärnu Linnagalerii esindajatest koosnev žürii valiku, mis eksponeeritakse näitusel.

Fotode valmistamisega seotud kulud kannavad autorid. Valik näitusele jõudnud töödest avaldatakse ajalehes Pärnu Postimees ja autorit honoreeritakse vastavalt temaga sel puhul sõlmitavas autorilepingus toodud tingimustele. Seoses fotode avaldamisega võtab Pärnu Postimees autoritega ühendust. Ülevaatenäituse puhul pole tegemist konkursiga, seega parimaid välja ei kuulutata, küll aga antakse välja eripreemiaid.

Näitusel eksponeeritud tööd (samuti väljavalituks mitteosutunud pildid) tagastatakse autoritele alates 24. novembrist Pärnu Postimehe toimetuses.

Vt ka: http://www.parnupostimees.ee/100908/teade/10088982.php

1001

raamatut

mida

elu jooksul

peab

nägema

kärbete jumal

lumememm
jääb
porgandita
püksid
jäävad
nööpideta

kiir
jääb
ilma
tootsita
maks
jääb
ilma
kopsuta

valge jääb
seekord
hõbedata
kaelarihm
jääb
kuldamata
minna jääb
tagasi
tulemata

suvi
baari
maarika

sügis
farmi
gabriel

tali
superstaari
taavi

kevad
külvi

volinik

kärbes piniseb akna peal

ruloo ja klaasi vahel

aga aken on kinni keevitatud

endal on kahju

kärbsel on kahju

tulekahju

aitaks

kahjuks

ei tule

tule

kahju

bob oli seitsekümmend üks
sherley mõned aastad noorem
ja said lapse
arder ikka surnud
vanapa ja
vahing kõduneb
kuid reedeõhtuti
just bobi sperma
pritsib läbi
kaabli minu tuppa
poleks homme pesupäeva
loeksin raamatuid

Tõe sõna
Valikuvabadus on nuhtlus

Dan Simmonsi “Hyperioni” tegelane, maailma suurim ja viimane poeet Martin Silenuse aju sai vanalt Maalt Taevavärava planeedile sõites kahjustada ning kogu tema kasutuses olnud sõnavara oli järgmine: “nuss, sitt, kusi, puts, kurat, perse, türavend, piss-piss ja kaki-kaki” (Mario Kivistiku tõlkes).

Temast sai õige luuletaja ainult neid sõnu kasutades, ülejäänud puudusid, aga ta kirjutas siiski kauneid värsse, väites, et sõnad on luules teisejärgulised.

Silenus jõudis arusaamisele, et saada tõeliseks luuletajaks tähendab saada Jumalaks. Ta seletas seda oma sõpradele: “Kusi, sitt. Perse türavend, kurat sitt kurat. Puts. Piss-piss. Puts. Kurat”.
Hiljutine Eesti Päevaleht kirjutas: “Lasnamäe noortekeskus kuulutas välja luulevõistluse “Kuu-Luule-Luule-Kuu”, vol. 2, millele oodatakse kõigilt 11–18-aastastelt nii uusi kui ka juba sahtlipõhjas peituvaid luuletusi. Võistluse peateemaks on ilu. Üks autor võib esitada kuni kolm vähemalt kolmesalmilist luuletust, mis ei tohi sisaldada ebatsensuurseid sõnu.”

Kummatigi ei kõla see eriti õilsalt, vaid pigem laastavalt.

Silenuse ägamine võinuks olla samuti teiste, tsensuursete sõnadega, polnuks oluline. Talle oli tähtis sõna jõud ja mälu oli talletanud tema jaoks vänged, algul vähe, kuid hiljem kõik ütlevad katked. Saanuks ta kasutada sõnu süda, lill, päike, hing, isamaa, kas olnuks tulemus teine?
Vaevalt küll, kuid ilmselt siiski.

See ongi vaba mõtte eriline lend, mõne fraasi vangistuses olla piiranguteta. Silenus poleks saanud Lasnamäe noortekeskuse luulevõistlusel “Kuu-Luule-Luule-Kuu”, vol. 2 osaleda, sest tema jaoks oli tõde liialt tähtis ja keegi ei suutnud roppu vanamees sajanditegi jooksul murda. Luulevõistluse ukse taha oleks jäänud näiteks teismeline Rimbaud’, sajad teised kaasa arvatud.

Tsensuuri lubatud ilu, Lasnamäe noortekeskuse vähemalt kolmesalmiline ja ebatsensuursete väljenditeta ilu ei anna noore muserdatud Silenuse mõne sõnaga võrreldagi. Vahelepõikena meenutagem, et filmis South Park algas niinimetatud ebatsensuursete sõnade kasutamise pärast sõda USA ja Kanada vahel.

Õigupoolest on see harilik nämmutamine, mida ei peaks üldse siin tegema, arukate inimestena mõistate käibetõdesid niigi. Küsimus on selles, kuidas need käibetõed jõuaksid nendeni, kes seda vajavad. Sarnaseid ettevõtmisi nagu Lasnamäe noortekeskuse luulevõistlus toimub Eestis kindlasti kümneid. Ega keegi ei taha ju halba, ei, ikka parimat. Kui kõik tahavad parimat, puudub rindejoon, parimal juhul võiks käia sissisõda, tegelikult on meil aga vaid mõned enesetaputerroristid.

Loomastumine ei pruugi olla asjade loomulik käik, see võib olla ainus väljapääs. Vaja on ainult stardipauku ja siis läheb lahti. Kes esimesena loomastub, see võidab. Jah, see on ilmselt mõeldamatu, vähesed tahaksid olla hipodroomil hobused, kui pealt vaatama pääseb tasuta.
Loomastumine kui väljapääs järgib Silenuse teed. Loomastumine kui asjade loomulik käik aga Lasnamäe noorteklubi luulevõistluse teed. Kuni kultuuriline areng üksikindiviidi ja rahvuse tasandil on taandatav hipodroomi kujundile, eksisteerib valikuvabadus. Võib olla hobune, džoki, pealtvaataja, treener või pidada kihlveokontorit.

Valikuvabadus on nuhtlus, tulemuse toob ainult minemine ainuvõimalikus ja ilmselges suunas. Liberaalne elu- ja arengukorraldus evib tähtsust vaid despotismi ettevalmistamisel. Alles hetkel, kui valikuvabaduse vahetab välja valikudespootia, saabub maa peale rahu ja on inimestest heameel.

eesti elulood
kujundus aidi mesi
kirjastus ji 2008

polügrafisti käsiraamat
kujundus andres rõhu
kirjastus ji 2006