paari aasta eest paroodilises laadis kirjutatud luuletus osutus prohvetlikuks ...isamaa ilu
oo isamaa su jalge ees
ma pyrrhose võidust nutan
kaunid hetked su rinnal
on südames alles kuid
hall taevalaotus langeb mu ülle
mu verd tilkuv süda
jäi lesbose saarele
vulkaani purskes hävinud pompei
on arm mu õrnas hinges
jah isamaa nutan su pärast
kui sophokles oma isa voodil
pea patja surutuna nuuksus
aga homseks on pisarad kuivanud
tuul tuha toob voodikattele
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar